top of page

Sunore suno maha premo kahani

ଶୁଣରେ ଶୁଣ ମହା ପ୍ରେମ କାହାଣୀ

ମନରୁ ତାହା କେବେ ଭୁଲି ହୁଏନି

ଶିଶୁ ସେ ସୁକୋମଳ

ଶାନ୍ତି ଅବତାର

ସରଗୁ ଆସିଥିଲେ

ଆମ ଲାଗି ଜୀବନ ଦେଲେ


ତାଙ୍କ ହାତର ପରଶ ପାଇ

ଦୁଃଖିର ଦୁଃଖ ଗଲା ଉଭେଇ

କରୁଣା ଭରା ତାଙ୍କରି ଆଖି

ଢାଳିଲା ଲୁହ ପାପୀଙ୍କୁ ଦେଖି

ଚିହ୍ନିଥିଲେ ସେ ଯେ ମଣିଷର ମନ

ଏଡେ ପ୍ରେମ ଆଉ କେହି କରିନି


ନ ଥିଲା ତାଙ୍କ ସୁଖ ଆବାସ

ସେବାକୁ ସିଏ ମଣିଲେ ସୁଖ

ମଣିଷ ପାଇଁ ସହି ଆଘାତ

ପିନ୍ଧିଲେ ଶେଷେ କଣ୍ଟା ମୁକୁଟ

ଜଗତର ପାଇଁ ସ୍ନେହ ଉପହାର

ଦୟ। ବହି ଆଉ କେହି ଦେଇନି

Sunare suna maha prema kahani

manaru taha kebe bhuli hu'eni

sisu se sukomala

santi abatara

saragu asithile

ama lagi jibana dele


tanka hatara parasa pa'i

duhkhira duhkha gala ubhe'i

karuna bhara tankari akhi

dhalila luha papinku dekhi

chinhithile se je manisara mana

ede prema a'u kehi karini

 

na thila tanka sukha abasa

sebaku si'e manile sukha

manisa pa'in sahi aghata

pindhile sese kanta mukuta

jagatara pa'in sneha upahara

daya bahi a'u kehi de'ini

bottom of page