
Sunore suno maha premo kahani
ଶୁଣରେ ଶୁଣ ମହା ପ୍ରେମ କାହାଣୀ
ମନରୁ ତାହା କେବେ ଭୁଲି ହୁଏନି
ଶିଶୁ ସେ ସୁକୋମଳ
ଶାନ୍ତି ଅବତାର
ସରଗୁ ଆସିଥିଲେ
ଆମ ଲାଗି ଜୀବନ ଦେଲେ
ତାଙ୍କ ହାତର ପରଶ ପାଇ
ଦୁଃଖିର ଦୁଃଖ ଗଲା ଉଭେଇ
କରୁଣା ଭରା ତାଙ୍କରି ଆଖି
ଢାଳିଲା ଲୁହ ପାପୀଙ୍କୁ ଦେଖି
ଚିହ୍ନିଥିଲେ ସେ ଯେ ମଣିଷର ମନ
ଏଡେ ପ୍ରେମ ଆଉ କେହି କରିନି
ନ ଥିଲା ତାଙ୍କ ସୁଖ ଆବାସ
ସେବାକୁ ସିଏ ମଣିଲେ ସୁଖ
ମଣିଷ ପାଇଁ ସହି ଆଘାତ
ପିନ୍ଧିଲେ ଶେଷେ କଣ୍ଟା ମୁକୁଟ
ଜଗତର ପାଇଁ ସ୍ନେହ ଉପହାର
ଦୟ। ବହି ଆଉ କେହି ଦେଇନି
Sunare suna maha prema kahani
manaru taha kebe bhuli hu'eni
sisu se sukomala
santi abatara
saragu asithile
ama lagi jibana dele
tanka hatara parasa pa'i
duhkhira duhkha gala ubhe'i
karuna bhara tankari akhi
dhalila luha papinku dekhi
chinhithile se je manisara mana
ede prema a'u kehi karini
na thila tanka sukha abasa
sebaku si'e manile sukha
manisa pa'in sahi aghata
pindhile sese kanta mukuta
jagatara pa'in sneha upahara
daya bahi a'u kehi de'ini